RhSafe test
Reesusfaktor (Rh) on üks olulisemaid veregrupisüsteeme. Inimese punaliblede pinnal on valgulised antigeenid, mis moodustavad reesusfaktori. Rh-antigeenidest on kliiniliselt kõige olulisem D-antigeen. Inimesed, kelle punaliblede pinnal on RhD-antigeen, on RhD-positiivsed ning need, kellel seda ei ole, on RhD-negatiivsed. RhD-negatiivseid inimesi on Euroopas u 15%.
Miks on mul oluline raseduse ajal teada oma RhD-kuuluvust?
Reesusfaktor on raseduse ajal väga tähtis. Kui ema on RhD-positiivne, siis reesuskonflikti ei teki, sõltumata sellest, kas tema laps on RhD-positiivne või RhD-negatiivne. Kui ema on RhD-negatiivne ja laps RhD-positiivne, võib tekkida reesuskonflikt, mille puhul ema immuunsüsteem toodab organismi kaitseks valgulisi antikehi lapse punaliblede vastu.
Millest sõltub, kas minu laps on RhD-positiivne või RhD-negatiivne?
See, kas laps on RhD-positiivne või -negatiivne, sõltub isast. Kui isal on dominantne reesusalleel (40% juhtudel), siis on tema järglased kõik RhD-positiivsed, kui aga isal on retsessiivne alleel (60% juhtudel), siis on pooled tema järglastest RhD-positiivsed ja pooled RhD-negatiivsed.
Joonis 1: Reesusfaktori pärandumine sõltuvalt sellest, kas lapse isa omab dominantset või retsessiivset reesusalleeli.
Miks ja kuidas tekib reesuskonflikt?
Reesuskonflikt tekib ainult juhul, kui ema ja lapse veri mingil põhjusel kokku puutuvad, näiteks sünnituse, raseduse katkemise, looteveeuuringu, loote välise pöörde, trauma või verejooksu ajal. Immuniseerumiseks on vaja väga väikest hulka RhD-positiivset verd, piisab 0,1 ml-st. Raseduse ajal toimub ka loote ja ema vere spontaanne segunemine – enamasti pärast 28. rasedusnädalat ehk III trimestril.
Kui tekib reesuskonflikt, hakkab ema immuunsüsteem väikese koguse loote vere sattumisel ema vereringesse tootma loote punavereliblede vastu anti-D-antikehi, põhjustades lootel hemolüütilise tõve tekke.
Joonis 2: Hemolüütilise tõve patogeneesimehanism RhD-negatiivse ema RhD-positiivse lootel.
Mida kujutab enesest loote hemolüütiline tõbi?
Loote vereringesse sattudes kinnituvad antikehad loote punalibledel asuvatele antigeenidele, põhjustades punaliblede lagunemise ehk hemolüüsi, mis omakorda tekitab lootel punaliblede vähesuse ehk kehvveresuse. Punalibled sisaldavad hemoglobiini, mis eluks vajalikku hapnikku sidudes kannab selle laiali kogu organismi kõikidesse elunditesse. Punaliblede lagunedes halveneb aga loote elundite hapnikuga varustatus ning nende funktsioneerimine. Punaliblede intensiivse lagunemise tulemusena areneb südamepuudulikkus, mis süvendab lapse aju hapnikuvaegust, samuti intensiivistub punaliblede tootmine maksas, mis võib omakorda kaasa tuua loote kudede eluohtliku turse.
Miks on vaja lapse reesuskuuluvust teada saada?
Kui ema ei oma anti-D-antikehasid, siis on võimalik RhD-positiivse lapse puhul 28. rasedusnädalal teha anti-RhD-profülaktikat. Selleks kasutatakse anti-D-immunoglobuliini Rhesonativi, mille antikehad takistavad ema organismil antikehasid välja töötada ja seeläbi lootel hemolüütilise tõve teket. Enne lapse sündi Rhesonativi saanud naised saavad anti-D-immunoglobliini teise doosi pärast sünnitust kolme päeva jooksul. 40% juhtudel on RhD-negatiivse naise laps RhD-negatiivne ning ema ei vaja anti-D-profülaktikat.
Joonis 3: Rhesonativi toime punavereliblede pinnal olevate antikehade blokeerimisel
Kui ema omab juba anti-D-antikehasid, siis on oluline teada RhD-positiivse loote korral, kui kõrge on antikehade tiiter. Kui see näitaja on väga kõrge, on vaja teha loote aju keskarteri ultraheli doppleruuring, et hinnata loote kehvveresuse olemasolu ja selle raskust. Loote raske kehvveresuse korral on võimalik teha lapsele enne sündi elupäästev emakasisene vereülekanne. Erandjuhtudel võib olla vaja sünnitus enneaegselt esile kutsuda. Samas, kui RhD-negatiivne naine kannab RhD-negatiivset last, siis saab anda naisele kindlustunde, et tema lapsel ei saa hemolüütilist tõve tekkida.
Kuidas on võimalik loote reesuskuuluvust teada saada?
Loote RhD-kuuluvust on võimalik raseduse ajal hinnata RhSafe testi abil. RhSafe test on mitteinvasiivne sünnieelne sõeltest, mis on nii naisele kui ka lapsele ohutu. Uuringu vastus saabub 14 tööpäeva möödudes pärast vereanalüüsi andmist.
Kuidas RhSafe test töötab?
RhSafe test tehakse ema vereproovist, milles leidub nii ema kui ka loote DNA-d. RhSafe test tuvastab ema vereproovist loote DNA ja kinnitab PCR-analüüsi abil loote RhD-geeni 5. ja 7. eksoni olemasolu. Kui lootel on RhD-geen, siis ta on RhD-positiivne, kui lootel seda geeni ei ole, siis ta on RhD-negatiivne.
Kui usaldusväärne on RhSafe test?
See sõeltest suudab tuvastada 99,9% kõigist RhD-positiivsetest loodetest ja 99,1% kõigist RhD-negatiivsetest loodetest.
Keda saab testida ja millal?
RhSafe testi tehakse ainult neile emadele, kes on RhD-negatiivsed ja kelle lapse isa on RhD-positiivne. RhSafe testi on võimalik pakkuda neile emadele, kelle rasedus on kestnud vähemalt 10 täisnädalat (10 nädalat + 0 päeva). Loote reesusfaktorit saab loote verest määrata ainult üksikraseduste puhul.