E-R 08.00 - 12.00 ja 13.00 - 17.00
0
et en ru

Vaktsineerimine

Vaktsineerimine kaitseb naist haigestumast vaktsineerimise teel välditavatesse nakkushaigustesse.  Vaktsineerimine on immuunsuse saavutamiseks organismile tunduvalt vähem koormav ja ohutum kui haiguste läbipõdemine. Vaktsineerimisest saadav kasu kaalub üles vaktsineerimisega seotud riskid. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi süstimise teel kas kahjutuks tehtud või surmatud haigustekitaja või haigustekitaja osakesed, mille tagajärjel naise immuunsüsteem töötab nende haiguste suhtes välja antikehad, mis aitavad organismil tulevikus tulemuslikult võidelda nende haigustekitajatega. Selle tulemusena jääb ära haiguse tegelik läbipõdemine ja sellest tulenevad tüsistuste ohud. Tõsi, mitte alati ei hoia vaktsineerimine ära haiguse teket, kuid haigestumisel kulgeb haigus olulisemalt leebemalt ja annab vähem tüsistusi võrreldes sellega, kui organism poleks eelnevalt olnud vaktsineeritud. Raseduse ajal on sõltumata sellest, kas ollakse vaktsineeritud või mitte, soovitatav hoiduda viirushaigustesse jäänud lastega kokku puutumast. Vaktsineerimise-eelsel päeval on soovitatav minna varakult magama. Vaktsineerimise järel on puhanud organism suuteline tootma oluliselt rohkem viirusevastaseid antikehi.

 
Raseduse ajal on vaktsineerimine väga oluline, sest:

 

  • see kaitseb naist vaktsineerimise teel välditavate nakkushaiguste vastu – raseduse ajal nõrgeneb rakuline immuunsus, mistõttu rasedal võib näiteks gripp kulgeda raskes vormis;
  • beebiootel emal immuunkaitse loomine kaitseb ka veel sündimata last nakatumise eest;
  • emalt lootele üle kandunud antikehad kaitsevad vastsündinut ja imikut esimestel elukuudel nakatumise eest. Vaktsineeritud ema ei nakatu ja seetõttu ei nakata ka oma vastsündinud beebit. Raseda naise vaktsineerimine inaktiivseks muudetud viiruse- ja bakterivaktsiinidega ning antikehadega on ohutu nii rasedale kui ka lootele. 
     

 Raseduse ajal on soovitatav vaktsineerida:
 

  • gripi vastu;
  • läkaköha vastu;
  • puukentsefaliidi vastu.
     

 Raseda vaktsineerimine gripi vastu
 

 Rasedus esitab oma nõudmised naise organismile. Raseduse ajal, eriti kolmandas trimestris, tekivad naise organismis füsioloogilised muutused, eelkõige immuunsüsteemis, kus väheneb rakuline immuunsus. Kardiovaskulaarses süsteemis ja hingamissüsteemis toimuvate muutuste tõttu on rasedad ja sünnijärgses perioodis olevad naised rohkem ohustatud gripi rasketest tüsistustest. Vaatamata sellele, et grippi haigestumine on rasedate seas sama sage kui mitterasedatel naistel, on neil gripi komplikatsioonina tekkiva kopsupõletiku esinemine tunduvalt sagedasem ja nad vajavad sagedamini haiglaravi. Ka on rasedate suremus gripist tingitud kopsupõletiku tagajärjel suurem kui mitterasedatel naistel.

 

Gripitüsistused võivad rasedatel olla südame-veresoonkonnatüsistused, kopsupõletik, raseduse katkemine, samuti enneaegselt ja väikese sünnikaaluga või surnult sündinud laps, aga ka sünnidefektid lapsel. Pole küll tuvastatud, et gripiviirus ise oleks väärarenguid põhjustava toimega, kuid loodet võib kahjustada rasedal esinev kõrge palavik. Gripivaktsiin küll ei hoia kõigil ära grippi haigestumist, kuid kergendab haiguse kulgu.

 

Vaktsineerimiseks kasutatakse timerosaalivaba gripivaktsiini, mis annab immuunsuse viiruses sisalduva nelja gripiviiruse tüve vastu (kaks A-alatüüpi ja kaks B-tüüpi). Kuna vaktsiinid (Vaxigrip Tetra, Fluarix Tetra, Influvac Tetra) ei sisalda nakatumisvõimelisi viirusi, siis ei tekita raseduse ajal vaktsineerimine lootele ega emale mingit lisaohtu, küll aga suurendab oluliselt ema vastupanuvõimet gripiviirusele. Gripivaktsiini ohutus raseduse ja sünnijärgsel ajal on teaduslikult tõestatud, see on ohutu ka rinnaga toitvale emale ja imikule. Vaktsineerimine annab vajaliku kaitse raseduse ja sünnitusjärgseks ajaks, mil haigustest tuleks kindlasti hoiduda, kuna haigused võivad olla nii emale kui lapsele ohtlikud. Vaktsineeritud naiselt kanduvad kaitsekehad üle ka lootele ja seega omab ka vastsündinu kaitset gripi vastu.  Gripivaktsiini on soovitatud imikutele  teha alles kuuendast elukuust. Seega võimaldab rasedate vaktsineerimine kujundada lapsel passiivse immuunsuse esimesteks elukuudeks, kui last veel vaktsineerida ei saa.

 

 Kuna gripiviirus võib ohustada loodet, peaks rase naine vaktsineerima end gripi vastu inaktiveeritud gripivaktsiiniga enne gripihooaja algust septembrikuu viimastel nädalatel. Vaktsineerida võib ka hooaja kestel, kuid siis tuleb arvestada, et immuunsuse kujunemiseks kulub keskmiselt kaks nädalat. Kui naine peaks puutuma gripiviirusega kokku enne immuunsuse kujunemist, kulgeb kõik nii, nagu ei oleks teda vaktsineeritud. Haiguse kulg ei ole millegi poolest raskem, kui see oleks olnud vaktsineerimiseta. Naine võib lasta end vaktsineerida gripi vastu raseduse igas trimestris ning ta peaks olema vaktsineeritud teises ja kolmandas trimestris. Eestis soovitatakse gripi vastu vaktsineerida rasedat, kelle teine ja kolmas trimester jääb gripi kõrghooajale. Kuna vaktsineerimine ei nõrgesta organismi, ei ole teiste vaktsineerimiste, näiteks läkaköhavaktsiini, edasilükkamine gripiperioodil põhjendatud.

 

 Raseda vaktsineerimine läkaköha vastu

 

 Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood. Läkaköha on eriti ohtlik imikutele, enamus surmajuhte on seotud alla kolme kuu vanuste imikute haigestumisega. Läkaköha on imikute äkksurma üks põhjus. Haiguse tüsistused on kopsupõletik, krambisündroom ja erinevad ulatuslikud aju struktuuri või talitluse häired. Praegu on Eestis läkaköha vastu vaktsineerimata ligi 10 000 last vanuses seitse kuud kuni 14 eluaastat. Sellest tingituna on viimastel aastatel suurenenud läkaköha esinemissagedus väikelaste hulgas.  Kuna esimese vaktsiinidoosi läkaköha vastu saab laps Eesti riikliku vaktsineerimisprogrammi alusel alles kolmandal elukuul, siis raseda vaktsineerimisel me tagaksime passiivse immuunsuse ka imikul. Uuringud on näidanud, et kõige suurem läkaköhavastaste  antikehade kandumine läbi platsenta lootele esineb raseduse viimasel neljal nädalal. Seetõttu soovitatakse rasedaid vaktsineerida difteeria, teetanuse ja läkaköha vaktsiiniga raseduse kolmandas trimestris 28.–38. rasedusnädalal.

 

 Raseda vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu

 

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mis võib kulgeda raskelt ning põhjustada meningiiti (ajukelmepõletikku)  või meningoentsefaliiti (aju- ja ajukelmepõletikku). Enamus haigetest paraneb, kuid võivad jääda tüsistused, nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired. Eesti paikneb puukentsefaliidi endeemilises piirkonnas ja seetõttu soovitatakse Eestis vaktsineerida kõiki rasedaid. Puugid on Eestis aktiivsed aprillist septembrini. 2019. aastal haigestus Eestis puukentsefaliiti 83 inimest. Puukentsefaliidi vastu tagab kaitse ainult vaktsineerimine. Puukentsefaliidivaktsiin sisaldab inaktiveeritud viirust ning on seega raseduse ajal lubatud ning ohutu. Kui rase pole eelnevalt puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud, siis tuleb viia läbi täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine, mis koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühekuulise vaheajaga ning kolmas sünnituse järel aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3–5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada. Väikelast saab vaktsineerida puukentsefaliidi vastu alles ühe aasta vanuselt.  Seega võimaldab rasedate vaktsineerimine kujundada lapsel passiivse immuunsuse esimesteks elukuudeks, kui last veel vaktsineerida ei saa. Puukentsefaliidi vastu võib vaktsineerida rasedat aasta ringi, kuid parim aeg seda teha on hiljemalt märtsis, enne puukide kõrghooaega.