Loote kesknärvisüsteemi ultraheliuuring
Loote neurosonograafia ehk loote kesknärvisüsteemi detailne ultraheliuuring
Loote neurosonograafia on loote aju, selgroo ja seljaaju detailne ultraheliuuring. Tegemist on põhjaliku diagnostilise uuringuga, mida kasutatakse siis, kui on vaja täpsustada loote kesknärvisüsteemi arengut või hinnata võimaliku ajukahjustuse tunnuseid.
Uuring ei piirdu ainult loote aju mõõtmisega. Neurosonograafia käigus hinnatakse loote aju ehitust, aju keskjoont, külgvatsakesi, väikeaju, ajutüve, ajukoore arengut ja vajadusel aju verevarustust. Uuring hõlmab ka loote selgroo ja seljaaju hindamist. Seljaaju songa ehk spina bifida kahtluse korral hinnatakse nii lülisamba leidu kui ka sellega kaasnevaid ajumuutusi.
Loote neurosonograafia eesmärk on aidata mõista, kas loote aju, selgroo ja seljaaju nähtav areng vastab raseduse suurusele, kas varasem kahtlus kinnitub või mitte ning kas vajalikud on täiendavad uuringud või eriarstide kaasamine.
Millal loote neurosonograafiat soovitatakse?
Loote neurosonograafiat võib soovitada siis, kui varasemal ultraheliuuringul on tekkinud ebaselge või kahtlane leid loote aju, selgroo või seljaaju piirkonnas või kui rasedusega kaasneb suurem risk loote kesknärvisüsteemi kahjustuseks.
Uuring võib olla vajalik näiteks juhul, kui loote ajuvatsakesed on laienenud, loote ajus on nähtav tsüst või selle kahtlus, loote pea mõõdud ei vasta raseduse suurusele või varasemal uuringul on tekkinud kahtlus aju, selgroo või seljaaju arenguhäirele.
Neurosonograafiat võib soovitada ka siis, kui peres või varasemas raseduses on esinenud kesknärvisüsteemi arenguhäireid, psühhomotoorset arengupeetust või vaimse arengu mahajäämust.
Uuringust võib olla kasu suurema riskiga raseduste korral, näiteks monokoriaalse kaksikraseduse, raskekujulise loote kasvupeetuse, loote südamerikke või muu kaasasündinud arengurikke korral. Loote südamerikke või raske kasvupeetuse puhul võib aju detailne hindamine olla oluline, sest loote aju areng ja verevarustus võivad nendes olukordades vajada eraldi tähelepanu.
Neurosonograafiat kasutatakse ka üsasiseste infektsioonide, näiteks tsütomegaloviiruse ehk CMV ja toksoplasmoosi kahtluse korral, et hinnata, kas infektsioon on mõjutanud loote aju või teisi organeid.
Samuti võib uuring olla vajalik, kui lootel on leitud teiste elundsüsteemide arenguhäireid, näiteks neerude arengurike, jäsemete deformatsioon, komppöid, ülahuulelõhe või kõhuseina arengurike.
Kõik need leiud ei tähenda automaatselt, et lootel on kesknärvisüsteemi kahjustus. Neurosonograafia eesmärk on täpsustada, kas aju, selgroo ja seljaaju areng on nähtavalt korras või vajab leid edasist jälgimist, looteveeuuringut, geneetilist diagnostikat, loote aju MRT uuringut või teiste spetsialistide kaasamist.
Millal uuringut tehakse?
Loote Ultrahelikeskuses on neurosonograafial kaks peamist ajaperioodi.
16.–17. rasedusnädalal tehtav varajane neurosonograafia aitab täpsustada 12.–13. nädala uuringul tekkinud ebaselgeid leide. Uuring võib olla oluline ka siis, kui raseduse ajal on tekkinud kahtlus üsasisesele infektsioonile, näiteks tsütomegaloviirusele ehk CMV-le, sest osa infektsiooniga seotud muutusi võib avalduda loote ajus või teistes organites. Selles raseduse suuruses saab hinnata loote aju keskjoont, külgvatsakesi, arenevaid keskjoone struktuure, tagumist koljuauku, väikeaju piirkonda, ajutüve ja lülisammast.
20.–21. rasedusnädalal tehtav põhjalik neurosonograafia on loote kesknärvisüsteemi kõige põhjalikum ultrahelipõhine hindamine raseduse keskpaigas. Uuringul hinnatakse loote aju, selgroogu ja seljaaju, sealhulgas aju keskjoont, külgvatsakeste laiust ja sisemist ehitust, ajutuumade arengut, valgeaine tekstuuri, väikeaju, ajutüve, ajukoore arengut ja ajukäärude kujunemist vastavalt raseduse suurusele.
Neurosonograafia ei põhine ainult subjektiivsel hinnangul. Uuringu käigus mõõdetakse ja hinnatakse erinevaid ajustruktuure, võrreldakse nende arengut gestatsioonivanusele vastavate normidega ning vajadusel hinnatakse ka loote aju verevarustust.
Lisaks hinnatakse loote organstruktuure tervikuna, sest kesknärvisüsteemi leiu tähendus sõltub sageli sellest, kas leid on isoleeritud või kaasneb teiste organite arengulisi muutusi.
Kuidas uuringut tehakse?
Loote neurosonograafia tegemiseks võib olla vajalik nii kõhupealne kui ka tupekaudne ultraheliuuring.
Kõhupealne ultraheli annab ülevaate loote asendist, aju põhistruktuuridest, lülisambast ja kogu loote anatoomiast. Tupekaudne kõrglahutusega ultraheli võib anda täpsema pildi loote aju keskjoonest, corpus callosum’ist ehk mõhnkehast, tagumisest koljuaugust, väikeajust ja ajutüvest.
Kui loote neurosonograafia tehakse arengurikke kahtluse tõttu, kaalutakse alati ka tupekaudse kõrglahutusega ultraheliuuringu kasutamist. See võib olla vajalik, et hinnata loote aju ja kesknärvisüsteemi struktuure võimalikult täpselt, eriti aju keskjoone, corpus callosum’i ehk mõhnkeha, tagumise koljuaugu, väikeaju ja ajutüve piirkonnas.
Tupekaudset ultraheli kasutatakse ainult meditsiinilise vajaduse korral ja patsiendi nõusolekul. Selle eesmärk on saada loote aju, selgroo ja seljaaju kohta võimalikult täpne diagnostiline info.
Mida uuring aitab otsustada?
Neurosonograafia aitab täpsustada, kas varasem kahtlus loote aju, selgroo või seljaaju arenguhäirele kinnitub või mitte. Samuti aitab uuring hinnata, kas leid vajab edasist jälgimist, looteveeuuringut, geneetilist diagnostikat, loote aju MRT uuringut või teiste spetsialistide kaasamist.
Loote neurosonograafia on sünnieelses diagnostikas loote kesknärvisüsteemi hindamise baasuuring. Hästi teostatud neurosonograafia võib teatud juhtudel anda sama palju või isegi rohkem praktilist diagnostilist infot kui loote aju MRT. Seetõttu ei vaja iga neurosonograafiline leid automaatselt MRT kinnitust.
Loote aju MRT ei asenda neurosonograafiat, vaid täiendab seda valitud juhtudel. MRT võib olla vajalik siis, kui pärast põhjalikku neurosonograafiat jääb konkreetne küsimus, millele ultraheli ei anna piisavalt vastust. Sellisel juhul aitab neurosonograafia sõnastada täpse küsimuse, millele MRT peaks vastama.
Neurosonograafia eesmärk ei ole ainult diagnoosi kinnitamine. Sama oluline on pere nõustamine: mida leitud arengurike võib tähendada lapse sünnijärgse elu, tervise, arengu ja võimaliku ravi või jälgimise seisukohalt.
Neurosonograafia on väga põhjalik struktuurne uuring, kuid see ei saa täielikult ennustada lapse tulevast õppimisvõimet, kõne arengut, käitumist ega kõiki neuroloogilisi funktsioone. Uuringu väärtus seisneb selles, et see aitab võimalikult täpselt hinnata loote aju, selgroo ja seljaaju nähtavat arengut, nõustada peret leiu võimaliku tähenduse osas ning planeerida vajadusel edasisi uuringuid, raseduse jälgimist ja sünnijärgset käsitlust.
Vajadusel võib neurosonograafia aidata planeerida ka kliinilise geneetiku, laste neuroloogi, neonatoloogi, neurokirurgi või mõne teise spetsialisti konsultatsiooni.