Reesuskonflikti ja loote hemolüütilise tõve vastane immuniseerimine

Kui ema on RhD-negatiivne ja laps RhD-positiivne, võib tekkida reesuskonflikt, mille puhul ema immuunsüsteem toodab organismi kaitseks valgulisi antikehi lapse punaliblede vastu, põhjustades lootel hemolüütilise tõve tekke. Loote RhD-kuuluvust on võimalik raseduse ajal hinnata mitteinvasiivse ja lootele ohutu RhSafe testi abil.

Kui emal ei ole anti-D-antikehasid, siis on võimalik RhD-positiivse lapse puhul 28. rasedusnädalal teha anti-RhD-profülaktikat. Selleks kasutatakse anti-D-immunoglobuliini Rhesonativi, mille antikehad takistavad ema organismil antikehasid välja töötada ja seeläbi lootel hemolüütilise tõve teket.

Enne lapse sündi Rhesonativi saanud naised saavad anti-D-immunoglobliini teise doosi kolme päeva jooksul pärast sünnitust.

Rhesonativ on näidustatud RhD-negatiivsetel naistel, kes kannavad RhD-positiivset last, juhtudel, kui on oht, et ema ja lapse veri võivad mingil põhjusel kokku puutuda, näiteks raseduseaegse trauma, koorionibiopsia, looteveeuuringu või loote välise pöörde tõttu. Immunsuse saavutamiseks on vaja väga väikest hulka RhD-positiivset verd, piisab 0,1 ml-st. Raseduse ajal toimub ka loote ja ema vere spontaanne segunemine – enamasti pärast 28. rasedusnädalat ehk kolmandal trimestril.

Nagu igal ravimil, võivad ka Rhesonativi süstimisel esineda kõrvaltoimed. Sagedasemaks on valulikkus süstekohal, mis võib püsida mõnest tunnist paari päevani. Mõningatel juhtudel võib tekkida kerge palavik, peavalu või lööve. Väga harva võib tekkida väljendunud allergiline reaktsioon.
 

Rhesonativi on lubatud manustada koos teiste rasedatele soovitatud vaktsiinidega, nagu respiratoor-süntsütiaalse viiruse, gripi-, läkaköha- ning puukentsefaliidi vastane vaktsiin.

Vaata: rasedusaegne vaktsineerimine