" />
E-R 08.00 - 12.00 ja 13.00 - 17.00
0
et en ru

Loote Ultrahelikeskus pakub vanemate geneetiliste haiguste kandluse uuringut - Horizon testi

11.11.2021

Igaüks meist kannab keskmiselt vähemalt kahte geneetilist haigust põhjustavat geeni. Haiguse kandjad on tavaliselt terved, kuid neil on märkimisväärne oht anda raske geneetiline haigus edasi oma lastele.

 

Horizon-test on geneetilise haiguse kandluse hindamise sõeltest, mis võimaldab määrata naisel ja/või tema partneril autosoom-retsessiivsete või X-liiteliste haiguse kandlust. Sellised geenimutatsioonid võivad nende ühistel lastel põhjustada 274 erinevat geenihaigust, mida pole sünnieelsel ultraheliuuringul ega ka vahetus sünnijärgses perioodis võimalik avastada, kuna enamik nendest avaldub alles esimestel eluaastatel.

 

Horizon-testi on soovitatav teha eelistatult juba siis, kui pere planeerib rasedust, kuid seda saab teha ka raseduse esimeses trimestris.

 

Missugust kaasasündinud haiguste sõeluuringut kasutatakse Eestis?

 

Üks võimalus on sõeluuring vastsündinule. Kõigile Eestis sündinud vastsündinuile pakutakse sõeluuringut 21 erineva päriliku või kaasasündinud haiguse suhtes. Sõeluuringuks võetakse 48–120 elutunni vanuselt vastsündinult kannast või varbast vereproov spetsiaalsele testkaardile. Sõeluuring on vanematele vabatahtlik ning Eesti Haigekassa kindlustust omavatele lastele tasuta. Enamik vanemaid nõustub sõeluuringus osalema.

 

Teine võimalus on teostada kandjate sõeluuring täiskasvanute seas. Eestis on hetkel selline praktika, et kandlust uuritakse vaid nende paaride puhul, kus ühel vanematest on juba teada mingi haiguse geenikandlus – siis uuritakse ka tema partnerit sama haiguse suhtes. Seda tehakse ka siis, kui suguvõsas on sündinud haige laps. Kui lähisugulastel pole dokumenteeritud geenihaigust, siis Eesti Haigekassa uuringut ei rahasta.

 

Kuidas on võimalik, et terved vanemad pärandavad oma lastele edasi geneetilise haiguse?

 

On olemas kaks põhilist pärandumistüüpi, mis võivad viia selleni, et terved vanemad saavad tõsise geneetilise haigusega lapse. Nendeks pärandumistüüpideks on autosomaalne retsessiivset tüüpi ja X-liitelist tüüpi pärilikkus

 

Selleks et neid pärilikkuse tüüpe paremini mõista, on vaja teada natuke geenidest ja kromosoomidest.

 

Geenid ja kromosoomid

 

Meie keha koosneb miljonitest rakkudest. Enamik rakke sisaldab terviklikku geenikomplekti. Geenid funktsioneerivad nagu instruktsioonide süsteem, kontrollides meie kasvu ja seda, kuidas meie keha töötab. Samal ajal põhjustavad geenid ka inimesele iseloomulikke tunnuseid nagu silmade värv, veregrupp või pikkus.

 

Meil on ligikaudu 23 000 geenipaari. Enamikust geenidest on meil kaks koopiat: ühe koopia oleme pärinud oma emalt ja teise isalt (just seetõttu esineb lastel sageli sarnaseid jooni oma vanematega).

 

Vahel esineb geeni ühes koopias muutus (mutatsioon), mis põhjustab geeni funktsiooni häire. Kui muutus on ainult ühes retsessiivses geenis ja lapsel on teine koopia normaalne, siis enamasti see ei põhjusta geneetilist haigust.

 

Kui muutus sattub olema mõlemas retsessiivses geenis, võib haigus avalduda – see ongi retsessiivset tüüpi pärilikkus.

 

Geenid asuvad spiraalikujulistes struktuurides, mida nimetatakse kromosoomideks. Rakkudes on enamasti 46 kromosoomi. Me saame kromosoomid oma vanematelt: 23 kromosoomi emalt ja 23 kromosoomi isalt. Seega on meil kaks komplekti ehk 23 paari kromosoome.

 

 

 

1.-22. kromosoom on poistel ja tüdrukutel ühesugused. Neid kutsutakse autosoomideks. Kromosoomide 23. paar on meestel ja naistel erinevad, neid nimetatakse sugukromosoomideks. Esineb kahte tüüpi sugukromosoome: X-kromosoom ja Y-kromosoom. Naistel on kaks X-kromosoomi (XX), millest ühe X-kromosoomi saab ta emalt ja teise isalt. Meestel on X- ja Y-kromosoom (XY), kusjuures X-kromosoomi saab mees emalt ja Y-kromosoomi isalt. Alloleval pildil on poisi kromosoomid, viimased kaks kromosoomi on X ja Y.

 

Geenides võib esineda muutuseid (mutatsioone), mis kahjustavad geenide korrektset funktsioneerimist. Kuna muutustega geenist ei tule organismile õigeid instruktsioone, võib see põhjustada haiguseid. Kui geenimuutus asub X-kromosoomis, võib see põhjustada X-liitelisi pärilikke haigusi.

 

Mis täpsemalt on autosoom-retsessiivne pärilikkus?

 

Osa pärilikke haigusi pärandub retsessiivsel teel. See tähendab, et geneetilise haiguse avaldumiseks peab lapsel olema muutus mõlemas geenis (laps pärib ühe muutusega koopia kummaltki vanemalt). Kui laps pärib oma vanemalt ühe muutustega geeni ja teise normaalse geeni, siis enamasti normaalne geen korvab muutustega geeni. See tähendab, et laps on küll muutuse kandja, aga vaatamata geeni ühes koopias esinevale muutusele ei ole ta haige.

Sagedasemad autosoom-retsessiivsed haigused on sirprakuline aneemia ja tsüstiline fibroos.

 

Kuidas retsessiivsed haigused päranduvad?

 

Kui mõlemad vanemad on sama geenimutatsiooni kandjad, siis annavad nad oma lapsele edasi kas normaalse või muutusega geeni. Valik toimub juhuslikult.

 

 

Seetõttu esineb igal lapsel, kelle mõlemad vanemad kannavad ühesugust muutunud geeni, tervelt 1 juhul 4-st risk (25%) saada mõlemalt vanemalt mutatsiooniga geen ning seetõttu haigestuda pärilikku haigusesse. Samuti esineb 3 juhul 4-st (75%) võimalus, et laps ei ole päriliku haigusega.

 

Samas esineb 2 juhul 4-st (50%) võimalus, et laps pärib oma vanematelt ühe mutatsiooniga geeni. Sellisel juhul on laps küll terve, aga haiguse kandja nagu vanemadki. Aga 1 juhul 4-st (25%) esineb ka võimalus, et laps saab vanematelt kaks normaalset geeni. Sellisel juhul lapsel ei esine geneetilist haigust ning ta ei ole ka selle geneetilise haiguse kandja.

 

Kuna autosomaal-retsessiivsete haiguste puhul haigust põhjustavad geenid paiknevad autosoomis (kromosoomid 1–22), siis haigus avaldub ühtmoodi nii poistel kui ka tüdrukutel. Sellised riskid esinevad iga raseduse puhul.

 

Mis täpsemalt on X-liiteline retsessiivne pärilikkus?

 

X-kromosoomis on mitmeid geene, mis on vajalikud kasvamiseks ja arenguks. Y-kromosoom on palju väiksem ja selles on ka vähem geene. Naistel on kaks X-kromosoomi (XX) ja kui ühes X-kromosoomis on muutus, siis normaalne geen teises X-kromosoomis võib muutused kompenseerida. Sellisel juhul on tüdruk väliselt terve X-liitelise haiguse kandja. Haiguse kandjad naised ei ole haiged, kuid kannavad endas muutustega geeni. Mõne sellise haiguse puhul on naistel haiguse kulg kergem.

 

Poistel on X- ja Y-kromosoomid (XY) ning juhul, kui üks geen X-kromosoomis on muutustega, neil teist, kompenseerivat geeni ei esine. Seetõttu on poiss haige. Selliselt päranduvaid seisundeid kutsutakse X-liitelisteks retsessiivseteks haigusteks.

 

Sagedamini esinevad X-liitelised haigused on hemofiilia A, Duchenni lihasdüstroofia ja fragiilne X sündroom.

 

Kuidas X-liitelised haigused naissoost kandjate kaudu päranduvad?

 

Kui naissoost kandjal sünnib poeg, siis ta annab oma pojale kas normaalse geeniga X-kromosoomi või X-kromosoomi, milles on muutusega geen. Kõikidel kandja ema poegadel on seetõttu 1 juhul 2-st (50%) tõenäosus saada mutatsiooniga geen ja olla haige. Samas esineb ka 1 juhul 2-st (50%), et poeg saab normaalse geeni ega ole haige. Selline pärandumismuster kehtib kõikide poegade kohta.

 

Kui naissoost kandjal on tütar, siis ta annab oma tütrele edasi X-kromosoomi, kus on normaalne geen, või X-kromosoomi, milles on muutusega geen. Kõikidel tütardel on 1 juhul 2-st (50%) võimalus saada mutatsiooniga geen. Kui see juhtub, siis on tütar muutuste kandja nagu emagi. Samas esineb ka 1 juht 2-st (50%) võimalus, et tütrele pärandub normaalne geen. Sellisel juhul tütar ei ole kandja ja seda haigust tal ei ole. Selline pärandusmuster kehtib kõikide tütarde kohta.

 

Kas minu lapsel on risk nende haiguste suhtes, mida meie suguvõsas ei esine?

 

Jah, on küll. Reeglina sünnivadki uuritavate haigustega lapsed perre, kus varem ei ole haigust esinenud. See risk püsib ka siis, kui vanematel on sündinud ühised terved lapsed. Seega on haige lapse sünd perre sageli ootamatu. Eestis kinnitub igal aastal keskmiselt 13–15 lapsel sõelutav haigus.

 

Kas otsitud haiguseid on võimalik diagnoosida juba sünnieelselt ultraheliuuringul?

 

Pärilikke geenihaigusi haigusi ei ole võimalik sünnieelselt ultraheliuuringul tuvastada ning neid haigusi ei ole seostatud ka raseduse-või sünnitusaegsete probleemidega. Ka pärast sündi ja esimestel elunädalatel näib enamik neist beebidest terved. Haigus ilmneb hiljem tavaliselt esimese eluaasta jooksul.

 

Kui sageli need geneetilised seisundid esinevad?

 

Lapse tervist võib mõjutada sadu pärilikke geneetilisi haigusi, kuid enamik neist on väga haruldased. Kui aga arvesse võtta kõikide selliste haiguste esinemissagedus, tabavad need harvikhaigused 1 last 400-st.

 

Enamikul paaridest, kellel on haigestunud laps, pole antud haigust suguvõsas esinenud ja nad pole olnud teadlikud, et neil on suurem võimalus saada geneetiliselt haige laps. See juhtub seetõttu, et terve paar võib oma lapsele geneetilist haigust edasi anda, teadmata, et nad on selle haiguse kandjad. Seetõttu on geneetiliste haiguste kandluse sõeluuring oluline kõigile, olenemata sellest, kas nende perekonnas on olnud geneetilisi haigusi põdevaid sugulasi või mitte.

 

Mis on Horizon-testi alternatiivid?

 

Horizon test on lapsevanemate sõeltest autosoom-retsessiivsete või X-liiteliste haiguste kandluse avastamiseks. Sellega on võimalik tuvastada 274 geneetilise haiguse risk, mida vanemad võivad teadmatult oma lapsele edasi anda.

 

Horizon-testiga ei ole võimalik tuvastada loote kromosoomihaigusi, mikrodeletsioone, monogeenseid haigusi ega sugu. Horizon testiga pole võimalik hinnata ka loote anatoomilisi struktuure ega rasedusega kaasneda võivaid tüsistusi nagu preeklampsia. Kui soovite teavet ka loote kromosoomipatoloogiate, mikrodeletsioonide, monogeensete haiguste, loote organstruktuuride arengu ja rasedusaegsete komplikatsioonide kohta, on võimalik Horizon-testi kombineerida Panorama XP testi, Vistara testi ja OSCAR-testiga.

 

Naiste puhul, kelle ultraheliuuringus tekkib loote arengurikke kahtlus, on kasutusel sellised invasiivsed diagnostilised testid nagu koorionbiopsia või looteveeuuring, mis tuvastavad üle 99% kõigist kromosoomianomaaliatest, sealhulgas ka haruldasi kromosoomianomaaliaid, mida Horizon-testi ega ka teiste sõeltestidega avastada ei saa. Diagnostiliste uuringute korral tuleb ainult arvestada sellega, et 0,1%-l juhtudest võivad need põhjustada raseduse katkemise sõltumata sellest, kas loode oli kromosomaalse või geneetilise patoloogiaga või mitte.

 

Millal ma oma testi tulemused teada saan?

 

Testi tulemused saad teada 21 päeva möödudes pärast vereanalüüside andmist.

 

Milliseid tulemusi ma Horizon-testist oodata võin?

 

Naisena annab Horizon-test Sulle informatsiooni, kas Sa kannad ühte 274-st autosomaal-retsessiivsest või X-liitelisest haigusest. Kui oled mees, siis annab Horizon-test Sulle informatsiooni, kas Sa kannad ühte 254-st autosomaal-retsessiivsest haigusest. Mehi ei uurita X-liiteliste haiguste suhtes.

 

Negatiivne testi tulemus oluliselt vähendab võimalust, et oled geneetilise haiguse kandja, kuid Sa peate olema teadlik, et Horizon-test ei avasta kõiki geenihaigusi.

 

Kas positiivne sõeluuring tähendab, et lapsel on uuritav haigus?

 

Ei tähenda. Horizon-test uurib lapsevanemaid, mitte emaüsas kasvavat loodet. Kui mõlemad vanemad kannavad defektset geeni, siis on 25% juhtudest oht, et laps on haige. Sellise vastuse korral on vaja konsulteerida meditsiinigeneetikuga ning selleks, et kinnitada või välistada lootel geenihaiguse olemasolu, tuleb naisel teha diagnostiline test, näiteks koorionbiopsia või looteveeuuring või sünnijärgselt vastsündinu veeniverest teostatav diagnostiline uuring.

 

Mida me saame teha, kui meil on suurem tõenäosus saada geneetilise haigusega laps?

 

Kui te enne rasestumist saite teada, et Sina ja Su partner kannate sama autosomaalset retsessiivset geneetilist haigust või Sa ise oled X-liitelise haiguse kandja, siis on võimalik:

 

  • loomulik rasestumine ja lapse testimine pärast sünnitust;
  • loomulik rasestumine ja raseduse ajal koorionbiopsia teostamine loote geneetilise haiguse avastamiseks;
  • kehaväline viljastamine (IVF) ja embrüote siirdamiseelne testimine monogeensete haiguste suhtes (PGT-M), et emakasse siirdada geneetiliselt terve embrüo;
  • kehaväline viljastamine, kasutades geneetiliselt terve doonori spermat, munarakke või embrüot;
  • lapsendamine;
  • loobuda lapsesaamise plaanist;
  • X-liitelise retsesiivse haiguse kandluse puhul on soovitatav teha Panorama test loote soo hindamiseks, sest haigestuvad ainult poisid. Tüdrukloote puhul pole vaja teha täiendavaid diagnostilisi uuringuid.

 

Kui saite teada raseduse ajal, et Sina ja Su partner kannate sama geneetilist haigust või Sa ise oled X-liitelise haiguse kandja, siis on võimalik:

  • diagnostiline koorionbiopsia loote geneetilise haiguse avastamiseks.
     

Haige lapse puhul on teil õigus otsustada, kas rasedus katkestada või seda jätkata. Raseduse jätkamise puhul saate ennast emotsionaalselt ette valmistada haige lapse sünniks.

 

Mida teha siis, kui olen geneetilise haiguse-või X-liitelise haiguse kandja?

 

Sellisel juhul võiks sellest rääkida ka teiste pereliikmetega. Siis on neil soovi korral võimalus teha Horizon-test, et välja selgitada, kas ka nemad on geneetilise haiguse kandjad. See informatsioon võib

olla vajalik teistel pereliikmetel esineva haiguse diagnoosimisel. Eriti oluline võib see olla nende jaoks, kellel juba on lapsed või kes tulevikus plaanivad lapsi saada.

 

Keda saab testida ja millal?

 

Autosomaal-retsessiivsete haiguste avastamiseks teostatakse Horizon-test mõlemal partneril. X-liiteliste haiguste avastamiseks piisab, kui testi teeb ainult naine. Horizon-testi tuleks eelistatult teha enne rasestumist, samas saab testi teha ka raseduse esimesel trimestril.

 

Kuidas Horizon-testi teostatakse?

 

Horizon-testi tarbeks on vajalik mõlema partneri veeniveri, mis suunatakse San Carlose Natera

laborisse DNA eraldamiseks ning teise põlvkonna sekveneerimiseks.

 

Kes saab Horizon-testi tegemisest kasu?

 

  • Terved tulevased vanemad, kes planeerivad rasedust või on raseduse varajases staadiumis
  • Teatud etnilise taustaga või sugulusabielus olevad paarid, kelle geneetilise haiguse risk võib olla suurem
  • Rasedust planeeriv paar, kui ühel või mõlemal on esinenud suguvõsas vaimse alaarenguga või geneetiliste haigustega sugulasi

 

Milliseid geneetilisi haigusi võib leida, kui ma teen Horizon-testi?

 

Horizon-testiga on võimalik avastada 274 geneetilist haigust, kaasa arvatud sagedamini esinevad haigused nagu tsüstiline fibroos, spinaalne muskulaarne atroofia, fragiilne x-sündroom ja sirprakuline aneemia. Rohkem infot uuritavate haiguste kohta leiate: https://www.ultraheli.ee/et/horizon-test

 

Lisaks Horizon-testile saab Loote Ultrahelikeskuses teostada ka teisi geneetilisi teste, mis annavad beebiootel naistele turvatunde.

 

Panorama testi abil on võimalik uurida, ega emaüsas oleval lootel pole Downi, Edwardsi või Patau sündroomi, X-liitelisi haigusi (Klinefelteri ning Turneri sündroom) ega triploidiat. Vastuse saab 14 päeva möödudes pärast vereanalüüsi.

 

Panorama 22q11 test annab peale eelnimetatud kromosoomihaiguste informatsiooni kõige sagedama geenihaiguse DiGeorge sündroomi kohta. Vastuse saab 14 päeva möödudes pärast vereanalüüsi.

 

Panorama XP test annab peale eelnimetatud kromosoomihaigustele informatsiooni ka viie kõige sagedasema vaimset alaarengut põhjustava geenihaiguse kohta (DiGeorge sündroom, 1p36 deletsioonisündroom, Angelmanni sündroom, Cri-du-Chat sündroom ja Prader-Willi sündroom). Vastuse saab 14 päeva möödudes pärast vereanalüüsi.

 

Vistara testi eesmärk on saada teada 30 erineva loote üksikgeeni patoloogia kohta, mis võivad põhjustada 25 erinevat geenihaigust, mida ei ole ultraheliuuringul väga sageli võimalik avastada ja mis tihti avalduvad alles raseduse hilises perioodis või esimestel eluaastatel. Vastuse saab patsient 21 päeva möödudes pärast vereanalüüsi.

 


 

Loote Ultrahelikeskus pakub võimalust anda geeniteste Tallinna piires omas kodus. COVID-19 pandeemia tingimustes soovivad paljud rasedad nakkusohu tõttu võimalikult vähe külastada meditsiiniasutusi.

 


 

Vaata veel uudiseid