E-R 08.00 - 12.00 ja 13.00 - 17.00
et en ru

Rasedusaegsed uuringud annavad beebi kohta informatsiooni rohkem kui iialgi varem

11.11.2019

Mitte sugugi väga ammu, kõigest 30 aastat tagasi proovis günekoloog sisemise läbikatsumise abil selgeks teha, kas naine on rase või mitte, ning raseduse olemasolul hinnata umbmääraselt selle suurust. Samas polnud sel moel võimalik saada kinnitust, kas loode on elus, ning aeg-ajalt eksiti ka kaksikraseduse diagnoosimisel. Pahatihti hilines ka emakavälise raseduse avastamine. Praegu saab naistel tuvastada rasedust ultraheliuuringu abil, mida on võimalik teostada tupekaudse anduriga juba siis, kui menstruatsiooni peetusest on möödas kõigest kaks nädalat.

 

Praegu on tavapärane, et naine teeb kaks päeva pärast menstruatsiooni peetust rasedustesti, ning kui see osutub positiivseks ja naisel ei esine muid kaebusi, tuleb ta kahe või kolme nädala pärast günekoloogi vastuvõtule. Varajases raseduse ultraheliuuringus tuvastab naistearst või ämmaemand tupekaudse ultraheliuuringuga, kas tegemist on emakasisese või emakavälise rasedusega. Kui emakaväline rasedus või emakaarmirasedus avastada õigel ajal, saab naist varakult aidata ning sageli on võimalik säilitada ka rasestumiseks oluline emakas ja munajuha.

 

Mitmikraseduste õigeaegne avastamine on väga oluline, sest mitmike korral on suurenenud enneaegse sünnituse, loodete arengurikete ja kasvupeetuse risk. Samuti suureneb ühte platsentat jagavate kaksikute (monokoriaalsed kaksikud) puhul lootelt lootele transfusioonisündroomi tekkimise oht. Seetõttu jälgitakse kaksikrasedust sagedamini ja erilise tähelepanuga. Kolmikute olemasoluga kaasneb veelgi suurem risk ema ja loodete elule ning tervisele, mistõttu on naise soovil sünnieelselt võimalik üks kolmikutest redutseerida. Mida varem see protseduur teostatakse, seda suurem on võimalus, et rasedus areneb probleemideta edasi.

 

Järgmine oluline rasedusaegne uuring on esimese trimestri ultraheliuuring, mille algne eesmärk oli avastada Downi sündroomiga looted. Kuna nüüd on günekoloogide käsutuses täpsed skriiningtestid, mis ema veeniverest hindavad loote rakuvälist DNA-d, siis on vähenenud esimese trimestri ultraheliuuringu olulisus Downi sündroomi avastamisel ja selle asemel on suurenenud loote varajaste organistruktuuride hindamise osatähtsus.

 

Loote arengurikete skriining liigub esimesse trimestrisse

 

Uute ultraheliaparaatide kasutuselevõtu ja arstide kogemuste kasvamise tõttu tehakse loote arengurikete skriiningut üha sagedamini raseduse esimeses trimestris. Kõrge lahutusvõimega ultrahelianduritega on võimalik hinnata isegi pöidlapikkuse loote südame- ja ajustruktuure ning avastada juba pooled rasked eluks sobimatud arengurikked. Loote tõsiste arengurikete puhul saab naine soovi korral raseduse katkestada juba enne seda, kui ta tunneb loote liigutusi. See on oluline, sest mida pisem on loode raseduse katkestamisel, seda väiksemad on sellega kaasnevad ohud ema elule ja tervisele, ning samas on seda suuremad võimalused tulevikus uuesti rasestuda.

 

Loote väärarengu korral on võimalik pakkuda naisele lõpliku diagnoosi saamiseks koorionibiopsiat, mille käigus on võimalik uurida mitte ainult loote karüotüüpi (kromosoome), vaid teostada ka submikroskopiaalne analüüs ja eksoomi sekveneerimine harva esinevate geenihaiguste õigeaegseks avastamiseks. On tõestatud, et risk raseduse katkemiseks pärast koorionbiopsiat on väga väike – kõigest 0,1%. Seetõttu on antud uuring lõpliku diagnoosi saamiseks asendamatu.

 

Esimesel trimestril saab ultraheliuuringu ajal hinnata ka raske rasedusaegse komplikatsiooni preeklampsia (haigus, millele on iseloomulik lapse kasvupeetus, ema neerude ja maksafunktsiooni häirumine, vererõhu tõus ning raskematel juhtudel emale ja lootele eluohtliku krambisündroomi teke) riski. Suure preeklampsia riski puhul aitab õigel ajal alustatud madaladoosilise aspiriini ravi (150 mg igal õhtul enne magamaminekut kuni 36. rasedusnädalani) ära hoida haiguse tekke või nihutada seda hilisemasse perioodi, kui laps saab sündimisel juba ise hingamisega hakkama.

 

 

Loote arengurikete skriining on tähtsaim rasedusaegne ultraheliuuring

 

Tähtsaim rasedusaegne ultraheliuuring on aga 20. rasedusnädalal tehtav loote arengurikete skriining, mille ajal günekoloog vaatab süstemaatiliselt üle kõik kõhubeebi organid alates jalalabadest kuni koljuluu lõgemeteni.

Selle ultraheliuuringu käigus hinnatakse, kas lapse kõhu eessein, selgroog ja ajukolju on terviklikud. Pööratakse suuremat tähelepanu loote aju- ja südamestruktuuridele ning beebi funktsioonidele. Hinnatakse lapse liigutusi ja seda, kas tema neerud töötavad, kas kusepõis on täitunud, kas lootevett on küllaldaselt ning kas laps neelatab.

 

3D/4D ultraheliaparaat võimaldab veel sündimata last kolmemõõtmeliselt uurida. Väga oluline on ultraheliaparaadi hea resolutsioon ja penetratsioon, mis võimaldavad saada hea ülevaate üha väiksematest detailidest. See on eriti oluline loote ajustruktuuride hindamisel.

Viimastel aastatel on just loote ajustruktuuride hindamises tehtud väga suuri edusamme. Günekoloogidena oskame juba hinnata struktuure, millest sõltub laste vaimne ja psühhomotoorne areng tulevikus. Üha enam tuleb günekoloogidele sünnieelsete arengurikete diagnoosi täpsustamisel abiks ka MRT ehk magnetresonantstomograafia, mida seni on kasutatud eeskätt üsaväliste uuringute tegemiseks.

 

Patsientide puhul, kellel oli esimese trimestri kombineeritud skriiningu ajal suurenenud preeklampsia tekkerisk, on võimalik selle uuringuga riski ümber hinnata ja välja selgitada, kas senine aspiriiniprofülaktika on olnud tulemuslik.

 

Peale loote uurimise pööratakse tähelepanu ka platsenta ja emakakaela patoloogiale. Vajadusel on võimalik tupekaudse ultraheliuuringuga emakakaela pikkust mõõtes ja selle tekstuuri hinnates kalkuleerida enneaegse sünnituse riski. Suurenenud riski korral saab osal juhtudel raseduse kestust pikendada kuni lapse elujõuliseks saamiseni, pannes emakakaelale tugiõmblused või alustades tupekaudset progesteroonravi.

 

Kolmanda trimestri ultraheliuuringul saab naine sünnituseks kindlustunde

 

Kolmanda trimestri ultraheliuuring tehakse 34.–36. rasedusnädalal. Selle eesmärk on hinnata, kas loode on pea- või tuharseisus. Kui loode on tuharseisus, siis pere nõusolekul on günekoloogil võimalik väliste võtete abil keerata laps peaseisu. Pooltel juhtudel see protseduur õnnestub ning nii saab oluliselt vähendada keisrilõike vajadust. Kolmanda trimestri ultraheliuuringuga hinnatakse ka loote kasvu – kas laps on saavutanud oma kasvupotentsiaali. Kui kõhtu mõõdab vaid ämmaemand, jäävad kasvupeetusega lapsed pooltel juhtudel kahjuks avastamata. Samal ajal on just kasvupeetusega lapsed need, kes ei pruugi sünnituse käivitumisel ennast hästi tunda, ning suureneb erakorralise keisrilõike vajadus.

 

Ultraheliaparaadiga on võimalik teostada kõhubeebi veresoonte Doppleri uuringut ning selle alusel teha järeldus tema heaoluseisundi kohta. Loote ultrahelikeskuses on ultraheliaparaat ühendatud spetsiaalse tarkvaraga, mis võimaldab hinnata ka loote kopsude küpsust. See on oluline näiteks olukorras, kui väike kasvupeetusega laps, kes pole saavutanud oma kasvupotentsiaali, peab sündima enneaegsena. Loote kopsude küpsuse alusel on võimalik hinnata, millal lapsel on kõige õigem sündida ja kas enne sündi on vaja teostada lapse kopsude ettevalmistus neerupealiste hormooni deksametasooniga.

 

Antud ultraheliuuringu ajal on võimalik ema arteriaalse vererõhu mõõtmise, emakaarterite verevoolukiiruse ja verest võetava platsenta kasvufaktori määramisega hinnata hilise, pärast 37. rasedusnädalat tekkiva preeklampsia võimalikkust. Hilise preeklampsia riski tuvastamine annab günekoloogile olulist teavet ema turvaliseks sünnieelseks jälgimiseks.

 

 

Raseduse ajal saab tuvastada geneetilisi haigusi

 

Loote Ultrahelikeskuses on beebiootel naisel võimalik lasta sünnieelselt teha nelja erinevat kromosoomi- ja geenihaiguste testi. Need skriiningtestid põhinevad ema veeniveres leiduva loote rakuvälise DNA uurimisel.

 

Panorama testi abil on võimalik uurida, ega emaüsas oleval lootel ole Downi, Edwardsi või Patau sündroomi, X-liitelisi haigusi (Klinefelteri ning Turneri sündroom) ega triploidiat.

 

Panorama XP test annab peale eelnimetatud kromosoomihaiguste informatsiooni ka viie kõige sagedasema vaimset alaarengut põhjustava geenihaiguse kohta.

 

Vistara testi eesmärk on saada teada loote üksikgeeni 30 patoloogia kohta, mis põhjustavad 25 geenihaigust, mida ultraheliuuringul pole väga sageli võimalik avastada ja mis tihti avalduvad alles esimestel eluaastatel.

 

Horizoni test uurib vanemaid 274 retsessiivse autosomaalse haiguse suhtes. Kui mõlemad vanemad kannavad vastavat defektset geeni, siis on 25%-l juhtudest oht, et nende laps on haige.

 

Positiivsete skriiningtestide järel on vaja diagnoosi täpsustamiseks teha invasiivne diagnostiline uuring (koorionibiopsia või looteveeuuring).

 

Enamik rasedusi kulgeb probleemideta. Rasedusaegsed ultraheliuuringud ja geenitestid annavad vanematele sellel pikal ooteajal kindlustunde, et nende kõhubeebi tervis on kontrollitud ja hoitud.

 

Vaata veel uudiseid