E-R 08.00 - 12.00 ja 13.00 - 17.00
0
et en ru

Loote Ultrahelikeskus pakub uut täiendatud OSCAR testi

05.02.2013

Tänu edukalt sooritatud Fetal Medicine Foundationi välisele auditile sai Loote Ultrahelikeskus litsentsi kasutamaks uut täiendatud Fetal Medicine Foundation First Trimester Screening programmi versio  2.5.0, mis annab täpsemat riskikalkulatsiooni kromosomaalse – ja preeklampsia ( hilise rasedustoksikoosi ) riski hindamiseks. Lisaks eelnevale annab uus programm esmakordselt võimaluse hinnata ka loote üsasisese kasvupeetuse- ja lapse enneaegse sünnituse riski.

Uus täiendatud programm kasutab lisaks täiendatud loote kromosomaalse riski / loote kasvupeetuse riski ja preeklampsia riski hindamisel lisaks seni kasutuses olevatele hormoonidele, platsenta kasvufaktori vaba β subühikut (free β-Hcg) ja rasedusega seotud plasmaproteiin A (PAPP-A),  täiesti uut platsentast pärit hormooni – platsenta kasvufaktor ( placental growth factor, PLGF ). Antud hormooni ja ultraheli kromosomaalsete markerite ( kuklavoldi suurus, ninaluu olemasolu, kolmikõlmalise klapi ja ductus venosuse verevool )  kaasabil muutub test täpsemaks ( tundes ära 96% Downi tõvega loodetest ) ja annab vähem valepositiivseid vastuseid ( ainult 2% patsiente suunatakse looteveeuuringuks või koorionibiopsiaks ). Varasema programmi puhul töötasid hormoonid riski kalkulatsiooni hindamisel paremini 10. kuni 11. rasedusnädalal kui 12. – 13. rasedusnädalal. Uue platsenta kasvufaktori kasutuselevõtuga on tagatud hormoonikompleksi tundlikus kogu skriininguperioodi vältel. Loote Ultrahelikeskus teeb koostööd antud hormooni määramisel Nova Vita Laboriga, kelle käsutuses olev hormoonanalüsaator on praegu Eestis ainukesena võimeline määrama antud hormooni.

 

Kui kasutada kromosomaalse riski hindamisel ( nagu seda tehakse mujal Eesti kliinikutes ) esimesel trimestril 11 – 13+6 nädalal ainult loote kromosomaalsetest markeritest kuklavoldi suurust ja kombineerimes seda kahe hormooniga (free β-Hcg ja PAPP-A) on testi tundlikus Downi tõve äratundmisel ( eeldades, et nii ultraheliuuringut teostav arst kui ka hormoonanalüsaatorit omav labori töö kvaliteet on FMF keskuse poolt akrediteeritud) on maksimaalselt kuni 92% ( igast kahekümnest Downi tõvega lootest jääb diagnoosimata 2  loodet) ja valepositiivsete vastuste arv 5% ( Iga kahekümnest invasiivsele uuringule saadetud rasedast on ainult ühel lootel Downi tõbi ). Erinevus mujal pakutavatest I trimestri skriininguuringutest on ka see, et OSCAR testi vastus on lõplik ja seda pole vaja enam 15.-17. rasedusnädalal pakutava Triple testiga üle kontrollida. Tavaskriiningut tehes ligikaudu igal teisel naisel teostatakse Eestis lisaks I trimestri skriiningule ka lisaks Triple test.

 

Loote Ultrahelikeskuse ultraheliaparaadil on tänu eelmise aasta sügisesl uuendatud tarkvarale programmilisa, mis annab võimaluse mõõta kuklavolti automaatselt ( automatic NT). Antud meetodil on võimalik veelgi täpsemalt mõõta loote kuklvaoldi suurust, hoides ära inimlikku eksimisvõimalust.

 

Uues arvutiprogrammis kasutatatakse uut ultraheli kromosomaalse riski hindamise markerit – loote maksasisese veresoone ductus venosuse verevooluindeksit ( pulsati index of ductus venosus ), mis ilma hormoone kasutamata koos kuklavoldi paksuse hindamisega annab Downi tõve avastamismäära 5% valepositiivsuse juures 95%. See on väga oluline.  Ligi 15% kaksikrasedustest üks loode hukkub enne 12. rasedusnädalat. Nendel rasedatel hormoonide tase on nõnda häiritud, et kromosomaalse riski kalkuleerimisel hormoone kasutada pole võimalik. Sama olukord on ka kolmikraseduse korral, kus ainuke võimalus kromosomaalse riski hindamisel on kasutada ainult ultraheli kromosomaalseid markereid. Kui me hindame riski ainult kuklavoldi alusel jääb 25 % ( iga neljas ) Downi tõvega loode avastamata.

 

Diabeetikutel ja rasedatel, kes on saavutanud raseduse emakavälise viljastamise teel, annab tava riskikalkulatsiooni programm, muutunud hormoonide taseme tõttu ema veres, oluliselt suurema valepositiivsuse väärtuse. Antud uuendatud programm võtab aga need hormonaalsed muutused arvesse ja annab turvalisuse perele, kes on saavutanud raseduse läbi raskuste, et  nende lootel on uut OSCAR testi kasutades oluliselt väiksem oht sattuda invasiivsele uuringule.

 

Kui rasedal on olnud eelmise raseduse ajal esimese trimestri hormoonides nihked, mis viisid invasiivsele uuringule, siis järgneva raseduse ajal on oht sattuda valepositiivsete rasedate hulka 35%. Kui rasedal on olemas eelmise raseduse ajal teostatud skriiningtest, siis sisestades uude arvutiprogrammi eelmise raseduse ajal saadud hormoonide väärtused väheneb valepositiivsete väärtuste arv poole võtta – 17%-le. Kõikidel nendel patsientidel, kellel OSCAR test on teostatud Loote Ultrahelikeskuses, võtab arvutiprogramm järgmise raseduse ajal automaatselt arvesse riski kalkuleerimisel eelmise raseduse hormoonide väärtused.

 

Üks olulisemaid rasedusaegseid komplikatsioone on sünnitus enne 32. rasedusnädalat. Enamus lapsi kes sünnivad enne 24. rasedusnädalat surevad ja enamus, kes sünnivad peale 32. rasedusnädalat jäävad ellu. Sünnitus 24. ja 32. rasedusnädala vahel on suur väljakutse lastearstidele, kuna antud lapsed võivad jääda enneaegsusest tingituna oluliste terviseriketega. Üks ohtlikemaid enneaegsuse põhjuseid on raseduse ajal tekkiv preeklampsia haigus ( kus häirub platsenta verevarustus, looted jäävad kasvus peetuma, emal tekib kõrge vererõhk, häirub neerude ja maksa funktsioon ja võivad tekkida emale ja lootele eluohtlikud krambid). Enne 34. rasedusnädalat on antud haiguse esinemissagedus 1: 200 sünnituse kohta.  Kuna enne 16. rasedusnädalat alustatud madaladoosiline aspiriinravi omab riskigrupi naistele olulist enneaegsuse riski arahoidvat toimet, siis on riskigrupi naiste eristamine madala riskiga naistest olulise tähendusega. Uus arvutiprogramm tunneb ära antud riskigrupi naised, kellel võib areneda preeklampsia haigus enne 34. nädalat 95,5% täpsusega. Vähem tundlik on test hilise preeklampsia, mis tekib peale 34. nädalal,  äratundmisega. See on 45,6 %. Kuid on oluline mõista, et just varajane preeklampsia on suureks ohuks ema ja lapse elu ja tervisele.

 

Teine enneaegsuse põhjus on loote üsasisene kasvupeetus, kus häirunud paltsenta verevartustuse tõttu ei saavuta looted oma kasvupotentsiaali ja täiskantud raseduse korral nende sünnikaaluks oleks alla 2500 g. Esinemissagedus 5% sündinud lastest. Loote üsasisene kasvupeetus on suureks väljakutseks rasedust jälgivale günekoloogile, kuna nii mõnigi kord tuleb sünnitus varem esile kutsuda päästmaks toitainete ja hapnikuvaeguses vaevleva lapse elu. Uus arvutiprogramm tunneb ära antud riskigrupi naised, kellel võib areneda loote üsasisene kasvupeetus enne 37. nädalat 55,5% täpsusega. Vähem tundlik on test hilise kasvupeetuse, mis tekib peale 37. nädalal,  äratundmisega. See on 44,3 %. Kuid on oluline mõista, et just varajane kasvupeetus on suureks ohuks ema ja lapse elu ja tervisele.

 

Kolmandaks enneaegsuse põhjuseks on rasedal esinev emakakaela puudulikkus, mille tagajärjel emakakael avaneb, lootevesi puhkeb ja käivitub enneaegne sünnitus. Tegemist on emakakkaela koostise – kollageeni ja elastiini omavahelise suhte häirega, mille tagajärjel emakakael ei suuda pakkuda tugifunktsiooni ja ta hakkab avanema loote kasvamisel kõhusisese rõhu suurenemisel. Aastaid on aidatud antud naisi emakakaelale raseduse esimese trimestri lõpus tugiõmbluse panekuga. Antud meetod vähendab enneaegsuse sünnituse riski 25%.  Samas mitte kõik enneaegsed lapsed pole sündinud nõrga emakakaela tagajärjel. Uuendatud OSCAR test annab võimaluse, võttes arvesse ema anamneesi ja mõõtes tupekaudselt emakakaela pikkust, hinnata  enneaegse sünnituse riski. Antud meetod vähendab korduvrasedatel mittevajalike emakakaela õmbluste panekut kuni 50%. Uute teadusuuringute tulemusena on andnud ka tupekaudne progesteroonravi riskigrupi rasedatel võrdväärselt emakakaela õmblusega enneaegset sünnitust ärahoidvat toimet.

 

Endiselt eelmisele OSCAR testi verrsioonile hinnatakse ka uuendatud uuringus loote neuraaltoru terviklikkuse riski ( kõhu eessein, selgroog, ajukolju ). Mujal Eesti haiglates on võimalik raseduse 15. rasedusnädalast hinnata hormonaalse markeri AFP ( α feto proteiin ) konsentratsiooni tõusu alusel neuraaltoru riksi. Neuraaltoru patoloogia puhul AFP raseda vereseerumis tõuseb. Kui AFP on üle 2 Mom suunatakse rase täiendavale ultraheliuuringule neuraaltoru terviklikkuse hindamiseks. AFP on tõusnud üle 2 Mom´i 5% rasedatel ( neuraaltoru patoloogia esinemissagedus 1: 2000 raseduse kohta ). Seega iga haige lapse leidmiseks, peame täiendavalt ultraheliuuringuga hindama 50 rasedat. Oscar testis on võimalik juba ultraheliuuringu ajal hinnata neuraaltoru terviklikkuse riski. Riski tõustes hinnatakse looteid uuesti raseduse 16. nädalal lõpliku diagnoosi täpsustamiseks.  

 

Endiselt eelmisele OSCAR testi versioonile on võimalik hinnata loote kaasasündinud südamerikete riski. Teades, et kaasasündinud südamehaiguste esinemissagedus on 6 korda sagedam kui  Downi tõve esinemissagedus. Probleem seisneb selles, et enamus Downi tõvega loodetest me leiame sünnieelselt üles, aga pooled südamerikkega looted sünnivad sünnieelselt diagnoosimata südamerikkega. Kui me OSCAR testi ajal leiame üles riski grupi naised, kellel on suurenenud risk loote südamerikkeks ja kelle südant me 20. rasedusnädalal vaatame suurema tähelepanelikkusega,  me suurendame kaasasündinud südamerikete avastamist kuni 80%.

 

Lisaks eelnevale saab pere peale OSCAR testi kaasa väljavõtte ultraheliuuringu tulemustest koos värviliste piltidega loote pikkuse mõõtmisest ja uuritavatest ultrahelimarkeritest, et skriiningtesti hindav ämmaemand või günekoloog saaks olla kindel, et antud uuring on teostatud Fetal Medicine Foundationi juhiseid arvestades.