E-R 08.00 - 12.00 ja 13.00 - 17.00
0
et en ru

ASPRE uuring madaladoosilise aspiriini profülaktilise ravi tõhususe hindamiseks preeklampsia riskikrupis olevatel naistel

02.12.2015

Uuringu eesotsas on prof. Kypros Nicolaides, kes on Fetal Medicine Foundation´i looja ja Londoni Harris Birthright Research Centre for Fetal Medicine at King's College  juhataja.

 

Sissejuhatus

Preeklampsia on sagedane ema ja loote/vastsündinu haigestumise ja surma põhjus. Risk on veelgi suurem, kui haigus on raske ja algab raseduse varases etapis ning tingib ennetähtaegse sünnituse vajaduse. Tänapäevases sünnitusabis on üks suuremaid väljakutseid kõrge preeklampsia riskiga raseduste varajane tuvastamine ja vajalike meetmete rakendamine platsenta moodustumise soodustamiseks ja haiguse levimise vähendamiseks. Uuring lõppeb 2016 suvel.

 

Kui antud laialdane uuring suudab tõestada madaladoosilise aspiriini efektiivset toimet preeklampsia ärahoidmisel, siis see annab tõenduspõhisuse laialdasemaks preeklampsia sõeluuringuks ka Eestis.

Ennetähtaegse sünnituse ohuga preeklampsia prognoosimine

Viimase 20 aasta jooksul tehtud laialdased uuringud on tuvastanud mitmed platsenta häiritud arengut näitavad varajased biofüüsilised ja biokeemilised markerid (Akolekar jt, 2011). Ema demograafilised andmed, kaasa arvatud tema meditsiiniline ja obsteetriline ajalugu, emakaarteri pulsatiilsusindeks (PI), keskmine arteriaalne rõhk (MAP) ja rasedusega seotud plasma proteiin A seerumis (PAPP-A) ning platsenta kasvufaktor (PLGF) raseduse 11.-13. nädalal võivad näidata ära suure osa rasedustest, millel on oht ennetähtaegse sünnitusega lõppevaks preeklampsiaks (Akolekar jt, 2011 (2012).

 

 Ennetähtaegse sünnituse ohuga preeklampsia ennetamine

Viimase kolmekümne aasta jooksul on sünnitusabis tähtsaks uuritavaks teemaks olnud madala aspiriinidoosi profülaktiline manustamine preeklampsia ennetamiseks. Maailmas on läbi viidud üle 50 katse ja nende uuringute metaanalüüsid on näidanud, et kõrge preeklampsia riskiga rasedatele madalate aspiriinidooside manustamine on seotud preeklampsia vähenemisega ligikaudu 10% võrra (Askie jt, 2007).

 

Hiljutine randomiseeritud uuringute metaanalüüs näitas, et rasedatel, kes alustasid madalate aspiriinidooside manustamist 16. rasedusnädalal või varem, vähenes üldine preeklampsia risk 50% võrra ja ennetähtaegse sünnituse ohuga preeklampsia oht 80% võrra (Bujold jt, 2010Roberge jt, 2012). Ent üksikute katsete väike arv ja valim ei võimalda teha kindlaid järeldusi ning tulemusi tuleb vaadelda ka võimaliku suurema randomiseeritud katse alusel. Sellises katses peaks manustatav aspiriinidoos olema 150 mg, sest väiksemale doosile suur osa populatsioonist ei reageeri (Caron jt, 2009Rey ja Rivard, 2011).

 

Madala aspiriinidoosi ohutus

Raseduse esimesel trimestril madala aspiriinidoosi kasutamine ei ole seotud loote väärarengute ohu suurenemisega (Slone jt, 1976Klebanoff ja Berendes, 1988Werler jt, 1989Norgard jt, 2005). Kuigi umbes 10 protsendil aspiriini manustavatest naistest tekivad gastrointestinaalsed sümptomid, ei ole andmeid verejooksude ega platsenta rebenemise kohta (Sibai jt, 1993Caritis jt, 1998Rotchell jt, 1998Bujold jt, 2010). Samamoodi ei ole leitud seost raseduse kolmandal trimestril igapäevase madala aspiriinidoosi manustamise ja arterioosjuha sünnieelse sulgumise, intraventrikulaarse verejooksu ega vastsündinu verejooksu vahel (Di Sessa jt, 1994Schiessl jt, 2005Wyatt-Ashmead, 2011,Duley jt, 2007).

 

 Uuring

Alates 2014 aasta algusest Ühendkuningriigis ja teistes Euroopa Liidu riikides korraldatakse mitmekeskuseline uuring. Raseduse 11.-13. nädalal viiakse läbi preeklampsia sõeluuring, milles kombineeritakse ema meditsiiniline ajalugu ja andmed, rasedusega seotud plasma proteiin A seerumis (PAPP-A), PLGF, MAP ja emakaarteri PI. Naistele, kellel leitakse olevat kõrge risk ennetähtaegse sünnitusega lõppevaks preeklampsiaks (umbes 10% populatsioonist), pakutakse võimalust osaleda katses aspiriin versus platseebo. Osalejatele manustatakse randomiseeritult igal õhtul kas 150 mg aspriini või samasugune platseebotablett ning ravi kestab 36.-37. nädalani.

 

Eesmärgid: uurida, kas esimesel rasedustrimestril madala aspiriinidoosi profülaktiline manustamine naistele, kellel on kõrgem risk ennetähtaegse sünnitusega lõppeva preeklampsia tekkeks, võib vähendada haigestumust. Teisesed eesmärgid: uurida, milline on aspiriini seos varajase preeklampsia (sünnitus enne 34. nädalat) ja üldise preeklampsia esinemisega, sünnikaaluga alla 3., 5. ja 10. protsentiili, surnult sündide või sünnijärgsete surmadega, sünnitusjärgsesse intensiivi viimisega, vastsündinute haigestumiste ja surmade koondandmetega, platsenta rebenemisega ning iseeneslikult algava ennetähtaegse sünnitusega enne 34. nädalat ja enne 37. nädalat.

 

Valimi suurus: Sõeluuringusse on kutsutud 33 680 rasedat, selleks, et  tuvastada 3368 kõrge riskiga rasedust. Kui 50% (1684) neist nõustub osalema randomiseeritud uuringus ja aspiriin vähendab ennetähtaegse sünnituse ohuga preeklampsia esinemist 50% võrra, on uuringu statistiline võimsus 90%

 

Korraldus: uuring viiakse läbi vastavalt protokollile, Helsingi deklaratsioonile (1996), heale kliinilisele tavale ja kehtivatele normatiivsetele nõuetele. Uuringu vaatavad üle ja kinnitavad riiklik uurimiseetika komitee, meditsiini- ja tervishoiutoodete amet ja asjakohased haiglate ühendused. Londoni ülikooli kolledži kliiniliste uuringute üksus haldab sponsorite vastutusalasid ja kvaliteedikontrolli, et tagada vastavus kliinilistele uuringutele kehtivatele eeskirjadele.

 

 

Sulge

Loading ...